Rahvusvahelises projektis koostatakse kriisivalmiduse heade praktikate atlast

SYNERGIES projekti raames arendavad teadlased ja praktikud kriisivalmiduse lahendusi, mis hoiavad hädaolukorda sattunud inimeste elu, tervist ja vara.

Kriisivalmidus on inimeste ja asutuste valmisolek olukordadeks, kui äärmuslike olude tõttu on meie tavapärane elu halvatud või ohustatud. Et edendada kriisivalmidust, on vaja teada, missugused elanikkonna rühmad on haavatavad ning kuidas edastada neile selgeid sõnumeid ja juhiseid. SYNERGIES projekti üheks ülesandeks on seega kaardistada kriisidega seotud osapooli ning testida ja täiustada varasemaid lahendusi. Tartu Ülikoooli ühiskonnateaduste instituudi poolt panustavad projekti kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru, kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson, sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur, kriisisotsioloogia nooremteadur Kristi Nero ja tudengid.

Eelnevate kogemuste analüüs näitas, et traditsioonilised kriisikommunikatsiooni viisid, näiteks inimeste informeerimine infovoldikute abil, ei valmista neid piisavalt kriisiolukordadeks. Paremaks toimetulekuks on vaja motiveerida ühiskonnaliikmeid teha omavahel koostööd. Üks võimalus on suunata inimesi koostama enda kogukonna kriisihaldusplaane ehk kokkuleppeid, kuidas kriisiolukorras käituda ja üksteist aidata. Kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru sõnul on see eriti oluline Eesti piirkondade puhul, kus ametliku abi saamine võib võtta rohkem aega. Ametlik kriisihaldusvõrk vajab omakorda ka vabatahtlike panust. 

Lisaks koolitatud vabatahtlikele, kellel on kindel roll kriisiennetustöös või hädaolukorrale reageerimisel, võetakse projektis luubi alla ka spontaansete vabatahtlike tegevust. Need on inimesed, kes jõuavad tihti esimesena sündmuskohale ning tahavad spontaanselt aidata ja jagada vajalikku teavet, ilma et nad oleksid seotud ametiasutustega. Et kriisiolukorras võimalikult efektiivselt kasutada seda väärtuslikku inimressurssi, uurivad teadlased, millised on spontaansete vabatahtlike ja ametlike kriisihaldusorganisatsioonide parimad koostööpraktikad.  

Projektis võetakse arvesse erinevate riikide kogemusi ja kohandatakse neid nii, et välja töötatud lahendusi saaks rakendada ka mujal